Viimased arengud rahvusvahelises majanduses
Maailmamajandus näitab USA-s vastupidavat kasvu, , Euroopas mõõdukat taastumist ja Aasias diferentseerumist . Põhilised vastuolud koonduvad kolmele põhiteemale: kõikuv kaubanduspoliitika , , naftahinda tõstvad geopoliitilised konfliktid ja nihe keskpanga rahapoliitikas..
Suurte majanduste kasv ja poliitika
1. Ameerika Ühendriigid: vastupidav kasv, silmapaistvad riskid
Kasvuprognoos: Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis 25. veebruaril USA 2026. aasta SKP kasvuprognoosi 2,6%-ni (varem 2,4%) ja 2027. aastal 2,1%-ni; töötuse määr püsib 4% lähedal.
Põhiriskid:
Suur võlg: föderaalvõlg/SKT jõuab 2026. aastal 100,7%ni ja eelarvepuudujääk/SKT tõuseb tagasi 6,1%ni.
Tariifipoliitika on ebajärjekindel: pärast seda, kui ülemkohus otsustas, et vanad tariifid olid ebaseaduslikud, kavatseb valitsus kehtestada uue seadusega ülemaailmsetele kaupadele 10% lisatasu, mille puhul võib mõne kauba maksumäär ulatuda 35%-50%-ni.
Inflatsioon ja intressimäärade kärped: Turu ootused näitavad, et Föderaalreserv hoiab märtsis maha ja võib aasta jooksul intressimäärasid 1 protsendipunkti võrra alandada.
2. Euroala: inflatsioon kontrolli all, mõõdukas kasv
EKP president Lagarde teatas, et inflatsioon stabiliseerub keskpikas perspektiivis **2%** eesmärgi juures ning vahetuskursside kõikumisi jälgitakse tähelepanelikult.
Tuumriikide, näiteks Saksamaa, tööstus- ja tarbimisandmed on suhteliselt nõrgad, kuid turu ootus poliitika leevendamiseks toetab riskivarasid.
3. Aasia: selge diferentseerimine, paindlik poliitika
Hiina: 2026. aastaks oodatakse 4,2% kasvu, mis annab 26,6% ülemaailmsele kasvule; Hiina ja Saksamaa vaheliste majandus- ja kaubandussidemete süvendamine, kusjuures Saksamaa kantsler juhib Hiinat külastavat 30 ettevõttest koosnevat delegatsiooni ning kahepoolse kaubavahetuse maht ulatub 2025. aastal 1,51 triljoni RMBni.
India: kasvutempo on eeldatavasti 6,2%, mis annab 17% ülemaailmsele kasvule.
Tai: langetas veebruaris ootamatult intressimäärasid 25 baaspunkti võrra 1,00%-ni (madalaim näitaja alates 2020. aastast), et tulla toime deflatsiooniga (jaanuaris THI -0,3%) ja ekspordi vähenemisega.
Jaapan: palgakasv saavutab 30 aasta kõrgeima taseme, ootused keskpanga taganemisele negatiivsetest intressimääradest tõusevad.
Globaalne kaubandus ja geopoliitilised šokid
1. Muudatused kaubanduspoliitikas
USA tariifipoliitika on ebajärjekindel, mis suurendab ebakindlust ülemaailmsetes tarneahelates ning avaldab survet väliskaubanduskuludele ja inflatsiooniootustele.
Piirkondliku koostöö süvendamine Hiina ja Saksamaa, Hiina ja Lõuna-Korea ning teiste piirkondade vahel kaitseb ülemaailmsete kaubandushõõrumiste riskide eest.
2. Geopoliitika ja energiaturg
USA-Iraani läbirääkimised katkesid ja USA taastas sanktsioonide kõrgeima taseme. Brenti toornafta tõusis üle 8%, ületades 135 dollari barreli kohta.
OPEC+ koguneb 1. märtsil, et kaaluda naftahindade stabiliseerimiseks aprillis toodangu suurendamist 137 000 barreli võrra päevas.
Kulla hind saavutas rekordkõrguse, ületades 5200 dollarit untsi kohta, mille põhjuseks on nii turvatunne kui ka intressikärbete ootused.
Finantsturgude põhisuundumused
Aktsiaturg: USA aktsiad, Nikkei 225 ja Kospi on korduvalt saavutanud rekordkõrgusi, eesotsas tehisintellekti ja tehnoloogiaaktsiatega.
Võlakirjaturg: USA riigikassa tootlused langevad, kusjuures turuhinnad on Föderaalreservi intressimäära langetamise teel.
Valuutaturg: USA dollar nõrgenes ning nii onshore- kui ka offshore-renminbi vahetuskurss ületas 6,90, saavutades 34 kuu kõrgeima taseme.
Kaubad: toornafta ja kuld tõid kasumit, samas kui tööstusmetallide tootlus oli erinev nõudluse ootuste tõttu.
Põhisuundumuste kokkuvõte
Kasvumuster: arenenud majandusega riikides mõõdukas ja Aasia arenevad turud jäävad mootoriks.
Poliitika põhisuund: Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga intressilangetustsükkel läheneb ning mõned Aasia keskpangad on juba algatanud leevendamismeetmeid.
Riskipunktid: USA kaubanduse protektsionism, geopoliitilised konfliktid Lähis-Idas ja ülemaailmne võlasurve on kolm peamist ebakindlust.
Varade põhiliin: eelistatud on turvalised varad (kuld), tehnoloogia kasv ja suured dividendid.
